 |
 |




|
 |
Safran
Safran on küll maailma kalleim maitseaine kuid õnneks kulub teda toidule maitse andmiseks väga vähe. Seega tohutult suuri rahasummasid tema peale kulutada ei tule. Safran annab toidule erilise maitse ja ereda kuldkollase värvuse. Seda peab aga reisidel meeles pidama, et kõik kaupmehed, kes teile pisikese hinnaga safranit pakuvad, on ilmselgelt petised. Tõeline safran on pärit safranikrookuselt (crocus sativus). Vastpuhkenud õied korjatakse kohe pärast hommikuse kaste kuivamist. Õitest eraldatakse emakasuudmed, mida kuivatatakse 15 minutit erilises kuivatis või pool tundi toatemperatuuril. 100 g vürtsi saamiseks läheb vaja 5000–8000 krookuseõit. Loomulikult on sellise koguse korjamine tohutu töö ja siit tulebki safrani suur hind. Tihti satub korjamise ajal safranimassi ka tolmukaid. Neid võib kergesti märgata, sest nad on heledamat kollast värvi. Safran pärineb Väike-Aasiast ning oli tuntud juba pronksiajal. Kreekas Santorinis asuvatel pronksiaja seinamaalingutel on kujutatud safranit korjavaid inimesi. Seega on safranit kasvatatud juba rohkem kui 3000 aastat. Praegu kasvatatakse safranikrookust põhiliselt Hispaanias, Indias, Itaalias, Türgis, Lõuna-Prantsusmaal, Hiinas, Iraanis ja Pakistanis. Vanadel aegadel kasutati safranit jumalateenistustel lõhnaainena ja ka arstimina. Tänapäeval kasutame teda eelkõige maitse- ja värvainena toiduainetes. Meil on safran põhiliselt pagari- ja kondiitritoodete koostisosa. Kui saiatainale lisada natuke safranit, muudab see saia ilusat kollast värvi. Rääkimata juba hõrgust lõhnast ja maitsest. Kuna safranil on väga intensiivne maitse, kulub teda väga vähe. Vahemere äärsetes riikides kasutatakse safranit ka kalatoitude maitsestamiseks. Tuntud on ka safraniga paellad ja teised riisitoidud. Idamaades lisatakse teda ka veise-, kana- ja köögiviljatoitudele. Aga kõige tähtsam on see, et safranit ei tohi liiga palju panna. Mõõdukas tarbimine on selle vürtsi juures kõige olulisem, muidu muudab ta roa kibedaks.
www.ajakirikook.ee
Šokolaadi-muffinid safraniga neljale
Tainas: 3 dl nisujahu 1 tl Santa Maria küpsetuspulbrit 5 dl tuhksuhkrut 1 sl kakaopulbrit 1 dl võid või margariini, sulatatult 3 muna 1 dl piima
Täidis: 200 g maitsestamata toorjuustu (nt Philadelphia) ½ dl suhkrut ½ pakki Santa Maria safranit
Sega taigna kuivained omavahel, lisa sulatatud või, munad ja piim. Vala toorjuustu hulka suhkur ja safran. Jaga taigen muffinivormidesse, silu lusikaga ja lisa paar teelusikatäit toorjuustutäidist. Küpseta 175kraadises ahjus u 15 min, jahuta ja kaunista tuhksuhkruga. |
 |
|
|
 |