Soja – eriti kasulik meestele

Sojauba ehk kultuursojauba ehk soja (ladinakeelne teaduslik nimi Glycine max ehk Glycine hispida või Glycine soja) on üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast. Soja on iidne kultuurtaim, mis pärineb arvatavasti Kirde-Hiinast Mandžuuriast, kust ta levis edasi Jaapanisse, Lõuna-Hiinasse, Koreasse, Indiasse ja Venemaa Kaug-Ida piirkondadesse. Euroopasse ning Põhja-Ameerikasse jõudis sojauba alles 18. sajandil. Sajanditepikkune kogemus kinnitab soja kasulikku mõju tervisele. Soja on tunnustatud toiduaine paljudes rahvusköökides ning lahutamatu osa tervislikult toituvate inimeste igapäevamenüüs.

Mis on soja?
Soja on üks esimesi inimeste poolt kasvatatavaid toidutaimi, mida Hiinas tuntakse juba aastatuhandeid. Hiinlastele on soja üheks viiest eluterast riisi, odra, nisu ja hirsi kõrval. Soja “kodustamine” algas rohkem kui 3000 aastat tagasi, kui Kirde-Hiina talupojad hakkasid külvama ühe metsiku, längus, maad mööda väänleva väädi pruune või musti seemneid. Miks nad seda tegid, on arusaamatu, kuna taimi, mis kasvavad maapinnal, on üldiselt väga raske harida ja metsiku sojataime viljad on ka väikesed, kõvad ja ilma õige töötlemiseta seedimatud. Mis iganes ei veennud talupoegi endale kindlaks jääma, aga ligikaudu 100. aastat e.m.a. oli sojataim aretatud juba püstiselt kasvama ning kandma suuremaid ja väärtuslikemaid vilju. Muutused olid sedavõrd suured, et soja võis juba kanda kultuurtaimede nimistusse.

Mitmeteks aastasadadeks sai sojaoast üks hiinlaste põhitoiduseid. Soja tähtsusest kohalikule kultuurile räägivad ka hiinlaste poolt taimele antud ülistavad nimed: Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind. Sojaoa kasvatamine levis aeglaselt Hiinast edasi Koreasse, Jaapanisse ning Ida-Aasiasse. Jaapanisse jõudsid sojaoad esmakordselt 8. sajandil, kuid Euroopasse peaaegu 1000 aastat hiljem. Uuele Maailmale tutvustas sojauba kaupmees Samuel Bowen, kes tõi 1765. aastal sojaseemned endaga Hiinast kaasa.

Sojaoad kasvavad paljuharulise 30 cm kuni 2-meetrise taime küljes. Piklikud 3–5 cm pikkused kaunad võivad olla erinevat värvi: kahvatukollased, hallid, pruunid või mustad. Kaunad on kaetud pehmete udemetega ja neis on 1–4 väga kõva seemet. Värske uba korjatakse noorelt, enne kui see muutub tärkliseseks. Ube süüakse kas eraldi või koos kaunaga. Soja sobib imehästi hautistesse, kus säilitab oma kõvaduse ja annab toidule iseloomuliku pähklimaitse.

Värske uba sisaldab seedimist pärssivaid aineid, seetõttu on oluline neid õigesti töödelda. Keetmine ja hapendamine neutraliseerivad aga nende ainete toimet ja Aasia maade elanikud kasutavadki sojaube peamiselt töödelduna. Soja baasil saab valmistada väga erinevat tüüpi toiduaineid, millest olulisemad on sojakaste, miso, teryiaki kaste, sojaoa õli, sojajahu, sojapiim ja tofu. Nendes on sojaubade ebameeldivad omadused juba kõrvaldatud. Sojatooteid peetakse paljudest loomsetest analoogidest tervislikumaks. Soja tarbimine tagab tervisliku ja tasakaalus toitumise.

Sojapiim ja tofu
Sojauba on ainus kaunvili, millest saab eraldada vedelikku, nn sojapiima. Sojapiima, mida kasutatakse nagu loomsetki piima suppide, kastmete, jogurtite, pagaritoodete valmistamisel, on Aasias tarbitud juba sajandeid. Läänemaailmas on seda pikka aega antud imikutele piimaasendajana ja sellele leitakse järjest rohkem kasutusvõimalusi. Sojapiima kasutatakse muuhulgas ka tofu valmistamiseks – kalgendudes muutub sojapiim toitvaks toiduaineks tofuks, mida tihti oma omadustelt võrreldakse ka juustuga. Samas tekitab see segadust, kuna tofut ei kääritata, laagerdata ega küpsetata.

Tofu on jaapanikeelne nimetus sojapiimast saadud kalgendile. Seda toiduainet, mida tofu kodumaal Hiinas kutsutakse doufu, tuntakse juba rohkem kui 2000 aastat. Toful on väga oluline osa Aasia köögis. Jaapanlased avastasid doufu enda jaoks 8. sajandil ja panid sellele nimeks tofu, millise nime all tutvus selle toiduainega ka hiljem läänemaailm. Enamasti nelinurksete plokkidena müüdav tofu on sültjas, ent siiski püsiva konsistentsiga. Tofu maitse on esialgu vaevutuntav, aga tofu on tõeline kameeleon, mis mitte ainult ei ima endasse teiste toiduainete maitset, vaid teatud mõtted kohandab oma tekstuuri nende toitudega, millele teda lisatakse.

Vastavalt toidule, mida soovitakse valmistada, kasutatakse kas kõva või pehme konsistentsiga tofut. Tofut serveeritakse kas soojalt või külmalt, seda pannakse suppidesse, tainastesse, pitsadele, kookidele, tortidele, küpsistele jne. Toorelt, purustatult ja korralikult maitsestatult võib tofut kasutada võileibade, salatite ja erinevate suupistete valmistamisel. Pehme tofu muutub mikserdamisel kergesti vedelaks ja temaga saab asendada hapukoort, jogurtit või kohupiima. Tofut kasutatakse ka nagu praemune ja lisatakse võileibade kattele.

Kõvema konsistentsiga tofut võib praadida rasvas, küpsetada, hautada või röstida. Tofu küpseb kiiresti, piisab vaid mõnest minutist. Tofust tehakse ka erinevaid taimetoitlastele sobivaid kiirtoite: kroketeid, burgereid ja hotdogi täidiseid. Need tooted on küll veidi kallimad kui lihast valmistatud, aga toiteväärtus on samas tunduvalt kõrgem: tofutooted sisaldavad rohkem valke, vähem rasva ja soola ning väga vähe lisaaineid.

Tofu maitsestamiseks sobivad Worchestershire’i kaste, tugevamaitselised piprakastmed, sojakaste, ka küüslauk, värske ingver, karri, tšillipulber ja kange sinep.

Soja on kasulik, ennetades mitmeid terviseprobleeme
Sojauba on kõige valgurikkam taim, sisaldades kuni 45% taimset valku. Sojavalk on ravivate omadustega, kui võtta arvesse tema kolesterooli langetavat ja aju kaitsvat toimet, aeglustades aju degeneratiivseid protsesse. Sojatooted on kolesteroolivabad ja nendes olev valk ja isoflavoonid aitavad langetada kolesteroolitaset veres ja parandavad südametegevust. Sojatoodete regulaarne söömine mõjub arterite seinu tugevdavalt ja puhastavalt. Veel mainitakse kirjanduses soja peavalu ja põletikulisi protsesse vähendavat toimet. Taimetoitlastele on soja heaks valgu ja rasva allikaks.

Sojaubades sisalduv rasv kujutab inimorganismi jaoks väärtuslikku õli, mis mitmest aspektist on sarnane oliiviõliga – sellel on madal küllastatud rasvhapete ja kõrge oleiinhappe sisaldus ning suhteliselt hea asendamatute rasvhapete vahekord. Alfa-linoleenhappe sisaldus sojas aitab kaasa luude tugevuse tagamisele soodustades kaltsiumi jäämist luudesse. Sojaubades leiduv õli on kõrge bioloogilise aktiivsusega, millest inimene omastab kuni 98%. Õlis leidub rohkesti letsitiini. Letsitiinivaegus toidus võib põhjustada rasvumise kiirenemist ja kolesteroolitaseme tõusu, aga ka mälu- ja ajutööprobleeme. Tänu suurele valgukogusele ja rohkele õlile leidub sojas suhteliselt vähe süsivesikuid, mis teeb soja asendamatuks toiduaineks diabeetikule ja tänuväärseks ka kaalujälgijale.

Sojas on arvestatavalt ka kiudaineid, mis koos rikkaliku valgu ja rasvaga annavad pikemaks ajaks täiskõhutunde, Selleks, et taimsed valgud saaksid toetada ja kaitsta organismi, soovitavad toitumisteadlased päevas süüa 25 g sojavalku (100–300 g sojapiimatooteid). Ja nii igal päeval, sest soja väärtuslikud toitained ringlevad organismis 24–36 tundi.

Kaasaegsed uuringud on kinnitanud soja toimet eesnäärmevähi ärahoidmisel. Seda tänu just sojas sisalduvatele taimsetele eelhormoonidele fütoöstrogeenidele, mis inimorganismis toimivad antiöstrogeenina vähi vastu. Kõrgeima vähivastase toimega taimede hulgas on soja teisel kohal pärast küüslauku. Kaasaegsed uuringud on näidanud, et just tänu nendele taimsetele eelhormoonidele aitabki soja ära hoida eesnäärmevähi teket. Vähkiennetav toime põhineb hormonaalsüsteemil, kus pehmete kudede puhul, nagu seda on eesnääre, leiab kergesti omastatav fütoöstrogeen endale kiiresti ”pesa” ja blokeerib vähi teket soodustava östrogeeni ligipääsu.

Soja on suurepärane alternatiiv ka laktoositalumatuse korral. Laktoos on suhkur, mida leidub lehmapiimas ja piimatoodetes. Paljudel inimestel puudub organismis piimasuhkrut lõhustav ensüüm – laktaas. Inimestel, kellel esineb laktoositalumatus, põhjustab laktoos seedetalituse vaevusi, nagu gaasid kõhus, kõhuvalu ja -lahtisus piima joomise järgselt. Sojapiimatooted on laktoosivabad ja sobivad asendama piimatooteid.

www.ajakirikook.ee