 |
 |
|
|
Sügisesed vitaamiinipommid - õunad ja ploomid
PLOOMID
Ploomid on meile suureks abiks rauapuuduse korral. Huvitaval kombel tekibki just lapseootel naistel hirmus isu ploomide järele, kuna ploomid sisaldavad palju rauda ja beetakaroteeni. Kuivatatud ploome peetakse isegi kasulikumaks kui värskeid, sest neis on rauasisaldus veelgi suurem. Kes soovib aga vabaneda üleliigsetest kilodest ja organismi puhastada, söögu kasvõi kilo ploome päevas. Ploomid ergutavad seedimist, vähendavad kolesteroolitaset ja teevad muudki head. Ploomides on, seda olenevalt sordist, 70–90% vett ja keskmiselt 15% kuivainet, kusjuures enamik sellest on lahustunult rakumahlas. Eriti väärtuslikuks peetakse ploomi kiudainesisaldust. Ploomi kiudaine on peamiselt sulamatu, samasugune nagu näiteks kliides – just selline, mis ergutab seedimist kõige paremini. Erinevalt kliidest sisaldavad ploomid üsna palju ka lahustuvat kiudainet, mis aitab alandada vere kolesteroolitaset. Suhkrutest sisaldavad ploomid glükoosi ja enamik sorte ka sahharoosi rohkem kui fruktoosi. Sahharoosisisalduselt on ploomid ühed rikkaimad puuviljad (keskmiselt 8,7%). Orgaanilistest hapetest leidub peamiselt õun- ja sidrunhapet. Lõunamaiste ploomidega võrreldes on Eesti ploomid happerikkamad. C-vitamiini on ploomidel tagasihoidlikult, kuid nimetamisväärselt on neis karotiini (A-vitamiini eelvitamiin), seda eriti kollastes ploomides, ja E-vitamiini. B-rühma vitamiinide valik on suur. Ploomid sisaldavad ka park- ja värvaineid. Mineraalsooladest on kõige rohkem kaaliumisoolasid, seejärel kaltsiumi-, fosfori-, magneesiumi- ja rauasoolasid.
Nii palju kasulikku – sööge terviseks. Ploome võib edukalt kasutada ka küpsetistes, proovi näiteks õuna asemel teda mõnedes tavapärastes retseptides – tee näiteks tagurpidi ploomikook.
ÕUNAD
Paljude söödavate puuviljade hulgas on õun üks tähtsamaid ja levinumaid. Õnneks kasvab ta suurepäraselt ka Eestis. Õunte huvitavaks iseärasuseks on see, et nad hingavad. Õunad imevad õhust hapnikku ning eritavad süsihappegaasi ja ka vett. Mida soojem on keskkond, seda kiiremini nad kuivavad ja tõmbuvad krimpsu. Hingates nad imavad keskkonnast ka lõhnasid. Iga õun on tähtsate toitainete tilluke ait. Küps õun sisaldab B1-, B2-, B6-, C- ja E-vitamiini. Samuti on õunas mitmesuguseid suhkruid, nagu glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi. Õunale annavad eriomase maitse temas leiduvad erisugused happed. Õunas leidub ka arvukalt mineraalaineid, nagu näiteks kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, aga ka pektiini ja kiudainet. Umbes 85% õuna koostisest on aga vesi. Veel üks õunas sisalduv aine on etüleen, mille ülesandeks on reguleerida vilja kasvamist ja hoolitseda selle valmimise eest. Seda gaasilist ainet võib hästi ära kasutada, kui kodus on näiteks pooltooreid või rohelisi tomateid – koos paari küpse õunaga ühte paberkotti pannes valmivad tomatid kiiremini. Õuntel on omadusi, mis on kasulikud seedesüsteemi puhastamiseks. Need omadused aitavad ravida nii kõhukinnisust kui ka -lahtisust. Õuna söömine puhastab ka hambaid... Niisiis, kui sa tahad "hoida arsti endast eemal", siis püüa süüa üks õun iga päev. Õun on suurepärane lisand erinevates soojades ja külmades roogades, sobib kastmena liha kõrvale ja toorelt erinevatesse salatitesse. Paljude jaoks on õun aga kindlasti “õunakoogi-kujuline”, st seostub ikka ja alati koogiga. Proovi ahjus aga küpsetatud tervet õuna – kunagine vanaemade magustoit. Raputa ohtralt suhkrut, lisa kaneeli, veidi võid ja südamiku kohale võid torgata vanillikauna.
www.ajakirikook.ee
|
|
|
|
|
