 |
 |
|
|
Jänesekapsas
Üks tõeliselt maitsev taim, millest möödudes käsi nagu iseenesest ruttab teda noppima ja põske pistma. Oh seda õndsalt hapukat maitset! Ristikheinalehega sarnane taim võiks vabalt olla samuti oma kuju poolest püha, sest temalgi on ristikujuline ülesehitus. Jänesekapsast tunnevad ilmselt kõik, kuid üldiselt pole teada faktiks see, et jänesekapsaid on maailmas mitusada liiki. Eesti looduses kasvab neist vaid üks – harilik jänesekapsas. Paljusid teisi jänesekapsa liike kasvatatakse dekoratiivsete lehtede ja vahel ka õite pärast nii koduaedades lillepeenardel ning isegi toas potitaimena. Jänesekapsas on suurepärane lisand nii värsketesse salatitesse kui ka lihtsalt võileivale kauniks ja maitsvaks lisandiks. Nii salatit kui suppi võib valmistada igast jänesekapsa maapealsest osast, kuid vitamiini C poolest on eriti rikkad tema lehed. Jänesekapsas sisaldab veel muidki kasulikke aineid, mistõttu ta sobib kevadisel vitamiinivaesel ajal peenestatult salatite sekka või hapukoore ja vähese soolaga keedukartulite juurde (soovi korral võib lisada muidugi ka muid maitseaineid). Sobib muidugi ka lihtsalt toorelt nii magusate puuvilja- või marjasalatitega, aga ka soolastele ampsude kaunistamiseks. Proovi näiteks salatina koos õunte, rosinate, pähklite ja õlikastmega. Või siis isegi šokolaadikoogile väikseks roheliseks aktsendiks. Jänesekapsa suures koguses tarvitamine ärritab aga neere ja sellest tuleks hoiduda. Üle ei tasuks pingutada, kuna jänesekapsas sisaldab oksaalhapet (oblikhape), nagu rabarber ja oblikas. Kevadisi värskeid lehti kasutatakse aga söögiisu tõstmiseks ja ravi otstarbel – alahappesusega gastriidi (maokatarri) korral. Taimedest välja pressitud mahla (või ka purustatud lehti) pannakse kasvajatele ja paisetele, samuti vanadele halvasti paranevatele haavadele. Mahla, lahjendatud veega vahekorras 1:4, kasutatakse suu loputamiseks suu limaskesta põletiku korral.
Ajakiri Köök
www.ajakirikook.ee
|
|
|
|
|
