ESILEHT RETSEPTID & INSPIRATSIOON UUDISED SORTIMENT ETTEVÕTTEST TAGASISIDE

Restorani külastus 3
Restorani külastus 3
Restorani külastus

Restorani külastus 1
Restorani külastus 2

Restorani külastus Argentiina Restoran – lihasööjate paradiis



GrinderArgentiina restoran on lihasõprade meeli rõõmustanud juba tegelikult tublisti üle kümne aasta. Uskumatu tegu, kui arvestada meie restoranide pidevaid avamisi ja sulgemisi. Veidi on ta küll hiljuti oma asukohta vahetanud, asudes nüüd endisest asukohast umbes kolmsada meetrit Pärnu pool endise Hispaania restorani majas (Pärnu mnt. 37). Uut kohta me vaatama lähemegi.

Lumisest Tallinnast satume otse sooja ja temperamentsesse Ladina-Ameerikasse. Soojad värvid ja soojaks tegev muusika. Kohe ka soe käepigistus Pepelt, peruu päritolu peakokalt. Tundub nagu oleksime juba pikki aastaid tuttavad ja sattunud külla heade sõprade juurde, keda pole ammu näinud.

Restorani miljöö on hubane ja õhkkond meeldivalt soe. Keset saali troonib hiigelsuur lahtine kuuma õhkav grill, mille üle peakokk eriti uhke on ja sõnab, et kui vaja, grillib see tubli tegelane mitukümmend lihatükki korraga, nii et silm ka ei pilgu.

Pole mingit kahtlust – oleme jõudnud grilliparadiisi ja tühjade kõhtudega meil siit lahkuda juba ei tule. Võtame mõnusalt istet, naudime külmast tulnutele pakutud sooja jooki ja jääme mõnuledes söögielamuste ootele. Pepe loeb ette meile pakutava menüü: pardilihasalat, 600-grammine lihavalik otse grillilt ja magusroog.

Pardiliha mõnusal värskel salatipadjal, kust leiab nii mõnegi põneva komponendi, on suurepäraseks starteriks ja paneb seedimise ladusamalt tööle. Tulemas on põhiroog ja meie lihavalik (oleme nutikad ja võtame selle kolme peale, kuigi menüüs on see pakutud kahe inimese kõhtu täitma) säriseb juba grillil, lustaka mehhiklasest abikoka valvsa pilgu all.

Pepe kallab kõigile klaasikese punast majaveini, ise kogu aeg lõbusalt lobisedes. Muuseas, peruulane räägib vahva aktsendiga, aga ladusat eesti keelt ja uskumatul kiires tempos. Ühe hingetõmbega suudab ta meile selgitada, et liha ei saa ega tohi ilma punase veinita juua, sest muidu pole nauding täielik – üks täiendab teist. Ise ta ei luba sellist viga endale kunagi.

Vein klaasis ja mekitud, saabubki lauale särisev lihakuhi, panni all elav leek rooga soojendamas. Nüüd saabub lihanautijate mõnuhetk. Tuleb tunnistada, et lihaga osatakse selles majas lugupidavalt ümber käia. Kalkun on mõnusalt marineeritud ja parajalt küps, seakarbonaad naturaalne nagu peab, ja lihavarras, mille maitsestamise kohta Pepe kavalalt naeratas ja ütles, et vot see on ja jääb saladuseks, viis lausa keele alla.

Lihavaliku lisandiks pakuti nelja sorti kastet, millest ühe, chimichurri eestipärane hääldusharjutus tegi ladina-ameerika meestele pisut nalja, aga kui me selle maitset taevani kiitsime, siis noogutati sügava austusega ja andestati meie keelte paindumatus. Tulise kastme retsept ja koostisosad jäid muidugi köögiukse taha varjule.

Kõht sai täis juba enne, kui liha pannilt otsa lõppes, aga ega midagi alles ka ei raatsinud jätta. Maitsed olid paigas ja liha mahlakas. Muuseas, olgu öeldud, et kui ikka 300-400 grammi liha korraga ära süüa ei jõua, siis menüüst ei puudu ka mereannid ja erinevad grillitud kalad. Söönuks saavad kõik, taimetoitlased muidugi välja arvata. Kui uurime Pepelt, mis on klientide lemmikvalikud, siis on vastus kiire tulema: „Kõik, mis grillilt tuleb.“

Loomulikult võib endale menüüst ka supi valida, aga sel juhul tuleb tõsiselt oma söömisvõimekust hinnata ja nõrgemast soost isikud peaksid järele mõtlema, kas nad ikka jõuavad peale Peruu suppi (88 krooni) ka praadi nautida. Siinkohal tuleb muidugi lohutada, et teenindajad on taoliste võimalike ettetulevate probleemidega juba harjunud ja oskavad õiglaselt inimvõimeid hinnata ning soovitada, mida oleks mõistlik tellida.

Vahepeal oleme mõnusalt pererahvaga juttu puhunud ja peaaegu unustanud, et ootamas on magustoit. Üllatus-üllatus, aga vaatamata ärasöödud pardisalatile ja 600 grammile lihale lööb nägu peale esimest juustukoogi suutäit särama ja maitseretseptorid löövad tantsu. Magusroog on lihtsalt suurepärane ja õigustab sajaprotsendiliselt oma nimetust „taevalik juustukoogike“ ja ka hinda (75 krooni).
Kogu tervik väärib ainult kiidusõnu. Minge, nautige sooja õhkkonda, lobisege peakokk Pepega ja nautige võrratuid grillroogi. Muuseas, reede ja laupäeva õhtuti kell 9 pakutakse lisaks kõigele eelnevale meeleolukat Ladina-Ameerika tantsurevüüd, kust loomulikult ei puudu ka Argentiina tango.

www.argentiina.ee

Pikemalt lihasööjate paradiisist juba järgmisest ajakirjast KÖÖK.

www.ajakirikook.ee