 |
 |
|
|
Vitamiinirikkad “Petersell ja Till"
PETERSELL
Petersell pärineb Sardiiniast ja kasvab siiani looduslikult Vahemereäärsetel aladel. Petersell on kaheaastane, kuid sageli üheaastasena kasvatatav taim. Esimesel aastal kasvatab ta paljulehelise lehepuhmiku ja teisel aastal 40–90 cm kõrguse varre. Lehed on tumerohelised, kahelisulgsed. Õied on kollakasrohelised. Vana-Kreekas sümboliseeris petersell rõõmu ja pidutsemist. Kreekast ja Roomast levis petersell üle kogu maailma, maitseainena hakati peterselli kasutama alles keskajal. Kuigi taim pärineb soojalt maalt, kasvab ta ka meie kasvutingimustes edukalt ja on levinud maitsetaim meie köögis. Petersell on tõeline kasulike ainete pomm, sisaldades mitmeid vitamiine ja elutähtsaid mineraale ning tervislikke aroomõlisid enam kui ükski teine taim. Väidetakse, et täiskasvanud inimese päevase karotiinivajaduse saaks katta 25 g ja C-vitamiinitarbe 50 g petersellilehtedega. Loomulikult peaks lehti tarvitama värskena. Petersell on ka väga vana ravimtaim. Ravimina tarvitatakse peamiselt lehti ja seemneid, kuid loomulikult ka kogu taime ning taimemahla. Taimel on võime tõsta söögiisu ja vähendada allergiat. Petersell viib organismist välja liigse vee ja parandab seedimist. Kergendust saavad temast südame-, reuma- ja liigesepõletikuhaigused. Välispidiselt kasutatud petersell mõjub hästi juustele ja kuivale nahale. Peterselli leiab meil sileda- või käharalehelisena. Eelista kindlasti sileda lehega peterselli – selle maitse on tugevam ja vähem kibe. Ostmisel vali tugevate lehtedega roheline petersell. Väldi varsi, mis on kollased, pruunid või närbunud, sest neil puudub maitse. Peterselli säilitatakse kuivatatult, eriti hästi säilib lehtede lõhn ja maitse aga sügavkülmutatult. Peterselli kasutamisvõimalusi toitudes on lõputult: supid, kastmed, ürdivõid, köögiviljasalatid, liha-, broileri-, kala-, uluki-, muna-, juustu- ja riisisalatid ning seenetoidud. Lisa toitudele kindlasti pärast keetmist. Asendamatu maitsetaim Itaalia köögis.
TILL
Aedtill on aromaatne taim, mis on lähedases suguluses apteegitilli ehk fenkoliga ja mis teineteisega on pealsete poolest ka sarnased, mistõttu neid teinekord segigi võib ajada. Tilli on maitsetaimena kasutatud juba sajandeid ja see on äärmiselt populaarne ka Eestis. Eestis kasvab aedtill suurepäraselt ja paljundab-külvab ennast avamaal lausa ise. Suvi ja värske tillimaitse käib juba lapsepõlvest alates meiega kaasas. Mis oleks vanaema klopitud kurgisalat ilma törtsu äädika ja peotäie värskelt hakitud tillita! Või värske hapukurk ilma tillõite ja -varte maitseta... Või keedetud kartul tillimaitseta. Till sobib suurepäraselt ka tomati, heledate kastmete, värskete suppide, kala- ja munatoitude juurde.. Mahedamaitselisi tillilehti ei tohi aga kunagi keeta ega kuumutada, vaid tuleks lisada roogadele toiduvalmistamise lõpus. Till on õrn ürt ega säili korjatult üle 1–2 päeva. Värsked tillivarred tuleks panna kas vette või mässida niiskesse salvrätikusse ja hoida külmkapis. Maitse ja lõhna paremaks säilitamiseks on kõige parem moodus sügavkülmutamine, kuigi till iseenesest sobib suurepäraselt ka kuivatamiseks. Seega, minge ema-vanaema peenramaale ja korjake endale talvevaru. Ise korjatud ja väljas peenramaal kasvanud till on ikka midagi muud kui aiandist tulnud. Poest ilma potita tilli ostes ärge muretsege, kui lehed tunduvad veidi longus olevat. Till on väga õrn taim ja vajub ruttu lonti, kodus vette asetades kosub aga suhteliselt kiiresti. Lisaks omapärasele lõhnale ja maitsele on aedtill ka suurepärane ravitaim. Teda peetakse diureetikumiks, seedimise ergutajaks ja spasmileevendajaks. Seedimise kergendamiseks võtke 1 –2 supilusikatäit tilliseemneid ja kallake peale 5 kuni 10 ml keeva vett. Laske tõmmata ja jooge.
Lugu pärineb ajakirjast „Köök“
www.ajakirikook.ee |
|
|
|
|
