 |
 |
|
|
Täispurjes piraadilaev – Korsaar
Korsaari sisse astudes on erakordne üllatus sajaprotsendiliselt garanteeritud. Ei juhtu just eriti tihti, et täiskasvanud inimese näole valgub mõnus muhe naeratus, kui hambuni relvastatud pisikest kasvu karmi ilmega mehike külalised salapärasest trepist alla restorani juhatab. See lühike hämar ja udus hõljuv trepijupp tõotab juba korralikku elamust.
Raske uks kolksatab selja taga kinni... Oleme sattunud tõelisesse piraadilaeva. Illuminaatorite taga loksuvad merelained ja vilksatavad aeg-ajalt kalad. Akvaariumis ujuvad haid, küll pisikest mõõtu, aga ikkagi... Teenindajad, ehedates mereröövliriietes ja korralikult relvastatud, annavad nii mõnelegi keskpärasele näitlejale silmad ette. Nii hästi on nad oma rolli sisse elanud.
Mitte ühtegi pisiasja pole selles teemarestoranis kahe silma vahele jäetud. Kõik, iga viimne kui detail, seondub Kariibi mere kurikuulsa piraaditeemaga. Ja kui nii mõnigi kord kipub detailide küllus vaimu pigem väsitama, siis Korsaaris seda ei juhtu. Silm rändab detaililt detailile, mis koondavad emotsioonid kokku ühtseks meeldivaks tõdemuseks – sa oled teadmata ajaks vangistatud ehedasse piraadilaeva. Küll vabatahtlikult ja sa lausa naudid seda...
Olles juba enne lauda maha istumist üle kallatud sedavõrd kontsentreeritud piraadimeeleoluga, tekib kerge kõhedus, et äkki sellega kogu elamus piirdubki, sest ega ometi kõik ei saa niivõrd täiuslik olla. Aga kohapeal küpsetatud ahjusoe naanileib mustal kivil serveeritud või ja maitsva ürdilisandiga, mis esmalt näkitsemiseks lauda tuuakse, hakkab vaikselt ootusi üles kütma ja tõotab naudinguid ka maitsemeeltele.
Etteruttavalt olgu öeldud, et maitseid ja naudinguid jätkub söömaaja lõpuni. Piraatide kombe kohaselt kõike, ka emotsioone, pigem rohkem kui vähem. Rikkalik seenesupp, mis peidetud salapärase vapiga söödava vaiba alla, üllatab oma täiusliku ja kontsentreeritud maitsega. Sütel grillitud Tšiili meriahven on niivõrd hõrk, et sulab suus. Kõrvale pakutud mango-estragonikaste ja korralik taldrikutäis lisandeid pakuvad kõik omaette ja üheskoos võrratu elamuse.
Portsjonid on korralikud. Ka hinnad on Tallinna vanalinnale omased. Samas teame ju kõik, et piraadilaevalt pole keegi ennast välja lunastamata eluga pääsenud ja ega Korsaariski asjad teistmoodi käi – vahe on ainult selles, et lahkudes nendid rahulolevalt, et Korsaari mereröövlid pakkusid sulle kogu „röövitud“ raha eest ka korraliku elamuse.
Magustoit on võrratu – kirsisorbeega täidetud pistaatsia-mousse vaniljekastmega. Peakokk Oleg Sõtsov, samuti korralikus piraadimundris, tuleb lõpetuseks laua juurde uurima, kuidas „maitsevangid“ ennast tunnevad... Mõnusalt. Ega ei tahakski vangistusest lahkuda, kui muud tegemised ootamas ei oleks.
Paar märkust veel lõpetuseks: Korsaar avab uksed kell kuus, kohad tuleb enne kindlasti kinni panna, alla 12-aastased lapsed koju jätta ja pikemalt lugege Korsaari kohta järgmisest ajakirjast KÖÖK.
www.korsaar.ee |
|
|
|
|
